Müstiline Venemaa

Jätkame uudismaade rajamise teemal. Räägime, kuidas kulges uudismaade ülesharimine ja missugused probleemid sellega kaasnesid. Milline oli propagandistlik kampaania, kes võtsid uudismaa ülesharimisest osa ning millega see kampaania lõppes.

Juttu tuleb sellest, kuidas Nikita Hruštšovil tekkis idee üles harida uudismaad ning millist rolli selles mängisid Venemaa Föderatsiooni ja Nõukogude Liidu põllumajandusministrid.

Sellel nädalal räägime Nikita Hruštšovi karjäärist nõukogude võimuaparaadis ning 1954. aastal tehtud otsusest anda Krimmi oblast Ukraina NSV koosseisu.

Saates räägime Nikita Hruštšovi esimestest töömehe aastatest, 1917. aastal sõlmitud abielust Jefrosinjaga ning 1922. aastal sõlmitud abielust Nina Petrovna Kuhhartšukiga.

Seekord tuleb juttu Nikita Hruštšovi elu varajasest perioodist ning mõningatest versioonidest, mis puudutavad tema perekonnanime päritolu. Veel räägime tema lapsepõlvest.

Aastatel 1953-1964 oli NSV Liidu partei- ja riigijuht Nikita Hruštšov. Saates tuleb juttu hinnangutest temale ja tema valitsemisajale.

901. saates tuleb juttu sellest, kuidas reaalselt asuti Lenini surnukeha palsameerima ja paigutama mausoleumi.

1.novembril jõuab juba 23 aastat Vikerraadio eetris olnud ja kuulajate suure poolehoiu võitnud David Vseviovi saatesari "Müstiline Venemaa" eetrisse 900. korda.

Arutleme selle üle, kuidas võis juhtuda nii, et matmise asemel jõudis Lenini surnukeha mausoleumi. Räägime seisukohtadest, mis viitavad, et Lenini poolt loodud süsteem valmistas ette pinnase tema surnukeha palsameerimiseks ja mausoleumi paigutamiseks.

Saates tuleb juttu riigijuhtide ärasaatmise traditsiooni kujunemisest Tsaari-Venemaal ning esimestel Nõukogude võimu aastatel. Veel räägime sellest, kus ja kuidas toimus Lenini hüvastijätutseremoonia.

Jätkame eelmises saates alustatud teemat, kus tähelepanu all oli Stalini ärasaatmistseremoonia. Veel kuuleme, kuidas toimus diktaatori ümbermatmine mausoleumist Kremli müüri ääres asuvasse hauda.

Räägime Stalini ärasaatmistseremooniast ja selle korraldamisest ning palju inimesi tõenäoliselt sellel osales. Veel tuleb juttu Staliniga hüvastijätutseremooniatest üle terve Nõukogude Liidu.

895. saates tuleb juttu Stalini surma ühest versioonist, mille autorid on seda meelt, et Stalini kolmas insult oli põhjustatud pingelistest suhetest tütar Svetlanaga.

894. saates on luubi all küsimus, kas Stalin suri haiguse tagajärjel või mõrvati. Veel räägime 1976. aastal ilmunud Abdurahman Avtorhanovi raamatust "Stalini surma mõistatus (Beria vandenõu)", kus esmakordselt trükisõnas väidetakse, et Stalin mõrvati.

893. saates tuleb tuginedes arst Aleksandr Mjasnikovi mälestustele juttu Stalini elu viimastest päevadest, tema üha halvenevast kehalisest ja vaimsest tervisest ning sellest, mis toimus diktaatori elu viimsetel tundidel.

892. saates räägime Stalini vaimsetest kõrvalekalletest ja oletatavast paranoiast ning sellest, milliseid argumente ühe või teise seisukoha poolt tuuakse kirjanduses.

Saame teada, milline oli Stalini vaimne tervis. Räägime tema sadistlikest kalduvustest ja sellest, milliseid haigusi veel võis Stalin paljude autorite arvates põdeda.

890. saate teema on Stalini valitsemisajal rajatud punkrid. Räägime neist tähtsaimast, Kuibõševi (praegu Samara) linna rajatud punkrist, selle ehitamisest ja ehitajatest ning sellest, mismoodi see punker lõpuks välja nägi.

Jätkame eelmises saates tähelepanu all olnud Stalini tervise teemal, kuuleme tema seisundist sõjajärgsel ajal ja räägime sellest, kus Stalin veetis oma elu viimased aastad.

888. saates kuuleme, milliseid haigusi Stalin põdes ja millised tema tervislikku seisundit kajastavad dokumendid on tänaseni säilinud.

887. saates räägime sellest, millisteks muutusid suured vastuvõtud Kremlis Nikita Hruštšovi valitsemise ajal ning mida Hruštšov eelistas näha pidulaual.

866. saates jätkame Kremli vastuvõttude kontsertprogrammide teemal. Saates kuuleme, kuidas tundsid ennast artistid laval ja publik saalis.

885. saates räägime Kremli vastuvõttude kontsertprogrammide ettevalmistamisest ning atmosfäärist, milles muusikakollektiivid ja artistid pidid viibima.

Seekord on tähelepanu all naljakad vahejuhtumid bankettidel Kremlis ning üks peamine bravuuritseja, kuulus lendur Valeri Tškalov.

833. saates tuleb juttu etiketireeglitest, mis domineerisid suurtel vastuvõttudel Kremlis. Räägime, mis oli laudadel ja kuidas kohalolijad ennast tundsid.